Sündmuste kalender
Maanteemuuseum
  • EST
  • RUS
  • ENG
  • FI
  • LV
  • DE
  • Avalehekülg
  • Info
  • Muuseum
  • Näitused
  • Teeaeg
  • Haridus
  • Teadustegevus
  • Kogud
  • Uudised
  • Üritused
  • Ajaveeb
  • 10 põhjust külastamiseks
  • Koostööpartnerid
  • Muuseumi nõukogu
  • Nord-Balti koostöö
  • Missioon ja visioon
  • Muuseumi lugu
  • Muuseum meedias
  • Muuseum helis ja pildis

Muuseum

  • Avaleht
  • Muuseum
  • Muuseumi lugu

Muuseumi lugu

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet.

Tee on igasugusele tsivilisatsioonile nii omane, et tavaliselt ei mõtle me selle peale rohkem kui õhule, mida hingame. Tegelikult on tee - see nii iseenesest mõistetav konstruktsioon - mänginud kaasaegse maailma kujunemisel väga suurt rolli. Tee viib kohale, ühendab meie lähte- ja sihtkohti. Kui väärtustame kultuurimälu, viivad teed meid ajas tagasi ja pakuvad lugusid kadunud aegadest. Ja kuigi me näiliselt liigume ikka edasi, on tagasi minevikku pöördumisel võime aidata olla olevikus ja tulevikus.

Eesti teede ajaloo ainese koondamise mõte on vähemalt veerand sajandit vana. Maanteemuuseumi rajamise idee algatajaks ja kandjaks mitme aastakümne jookusl oli legendaarne maanteelane Aadu Lass. Maanteemuuseumi loomine sai teoks siiski alles 1990. aastate lõpus. Asukoha valikul langes liisk Tartu-Võru postiteel asuvale väärika ja pika ajalooga Varbuse postijaamale ja seda üsna mitmel põhjusel. 1863. aastal valminud Varbuse postijaam tegutses kuni üldise hobupostiveo hääbumiseni Eestis 1920.-30. aastatel ja anti 1935. aastal Varbuse teemeistri käsutusse. Kuni 1997. aastani asus postijaama hoonetes teemeistripiirkonna keskus.

Arhitektuurimälestisena kaitstavasse Varbuse postijaama hoonete kompleksi kuulub viis maakivist ja punastest tellistest hoonet. Need on postijaama peahoone ja tõllakuur (renoveeritud 2001), tall (renoveeritud 2004), sepikoda-saun-pesuköök ja postipoiste-sadulseppade elamu (renoveeritud 2005). Hooned on omavahel ühendatud maakividest müüriga, moodustades sel viisil avara ristkülikukujulise siseõue. Muuseumi kogusse kuuluvate teeehitusmasinate eksponeerimiseks ehitati 2003. aastal postijaama kompleksi lähedusse 1000 m2 suurune ekspositsioonihall.

Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 28. ja 29. juulil 2000. aastal Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. 29. juulilt peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. 2001. aastal alustas Põlva Teedevalitsuse koosseisus tööd muuseumi kolmeliikmeline kollektiiv. Kagu Teedevalitsuse loomisega 1. novembrist 2002. aastal moodustati selle osana Varbuse ehk Eesti Maanteemuuseumi osakond.

Eesti Maanteemuuseum avati külastajatele 6. juunil 2005. aastal. Muuseumi rajamise ja eduka käimalükkamise taga oli maanteemuuseumi esimene juhataja Marge Rennit.

 

Praegu on Eesti Maanteemuuseum
Maanteeameti osakond.
 

© Eesti Maanteemuuseum 2010   Sisukaart

Eesti Maanteemuuseum, Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa (+372) 799 3057