Näitused

Püsiekspositsioon “Tee ajalugu!”

Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Siin saate jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat.

Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja teede kasutamise ajajärgule 1944. aastast tänapäevani. Väljapanekuga tutvudes saate ülevaate II maailmasõja hävitustööst maanteedel ja sõjajärgsetest massilistest teetöödest. Selles püsinäituse osas saavad vastuse mitmed teeehitust puudutavad küsimused: missugune erinevus on asfaltbetoonil ja mustkattel, milline on Eesti pikim sild ja palju muud huvitavat. Külastajatel on võimalus proovida teehöövlijuhi ametit ja istuda Nõukogude Liidus toodetud autode istmetel. Kõike seda ilmestavad ajastut iseloomustavad videolõigud.

Muuseumi kogusse kuuluvaid teeehitusmasinaid ning sõiduvahendeid eksponeeritakse masinahallis ja väliekspositsioonis. Masinahallis paiknev teeehitustehnika on tehnikahuvilistele tõeline maiuspala. Siin on eksponeeritud erinevad 20. sajandist pärit teeehitusmasinad. Näiteks on siin väljas Ilmarise tehases Tallinnas 1930. aastate lõpus litsentsi alusel toodetud Caterpillari iseliikuv teehöövel.
Kui paljud teavad, et esimese Nõukogude Liidu iseliikuva teehöövli konstrueeris Eesti insener Volberg, millega pani aluse Eesti NSV teehöövlitöötusele Paides! Paides asuva höövlitööstuse hiilgeajad jäid 1950. aastate lõppu ja 1960. algusesse, mil üksteise järel läksid tootmisse höövlid V-10 ja D-512. Need kodumaise höövlitööstuse kaks kõige kuulsamat esindajat on muuseumis eksponeeritud.
Masinahallis on väljas ka kodumaise autotööstuse esindaja - ET-600, rahvasuus tuntud “tursapea” nime all. Roman Bertelovi konstrueeritud plastmassist auto seeriatootmisse ei läinud, kuigi sellele oldi väga lähedal. Külastajatele soovitame “tursapea” juures korraks aja maha võtta - vähemalt mõneks hetkeks saab mõte Eesti oma autotööstusest reaalsuseks.
Näituse "Tee ajalugu!" autorid

KONTSEPTSIOON:
Marge Rennit, Mairo Rääsk
SISU:
Marge Rennit, Mairo Rääsk (Eesti Maanteemuuseum), Juhan Kreem (muinas- ja keskaeg, Tallinna Linnaarhiiv), Tõnu Raid (kaardid, Piirivalveamet)
KUJUNDUS JA TEOSTUS:
Malle Jürgenson, Krista Lepland disainifirmast Laika, Belka & Strelka OÜ

Eesti Maanteemuuseumi püsiekspositsioon asub kolmes hoones:
• postijaama peahoones
• tallis
• masinahallis