Uudised

Vastlapäev on tulekul!

On alanud registreerimine 21. ja 22. veebruaril toimuvale Vastlaprogrammile!

MTÜ Maanteemuuseumi Sõbrad üleskutse vabatahtlikele

Kui leiad endas huvi, potentsiaali ja soovi kaasa lüüa maanteemuuseumi tegevustes, siis pakume võimalust ühineda Mittetulundusühinguga Maanteemuuseumi Sõbrad.

Mittetulundusühingu eesmärgiks on aidata kaasa Eesti Maanteemuuseumi tegevusele Eesti maanteede ja liikumisviiside ajaloo tutvustamisel ja väärtustamisel.

Loe veel

Fotoalbum räägib autoajastust

2011. aasta lõpus nägi trükivalgust Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski ja Mariliis Hämäläineni poolt koostatud “Autoajastu fotoalbum”.

Tehnikaajaloo seisukohast on 20. sajand murrangulise tähtsusega. Tehnika kiire arengu tõttu on toimunud ülisuured muutused inimeste suhtluskäitumises. Lühenesid vahemaad ja kasvasid kiirused. 19. sajandi lõpus välja töötatud sisepõlemismootor ning sellele järgnenud auto leiutamine tähistas maanteetranspordis revolutsiooni algust, ehkki esialgu ei ennustanud uuele leiutisele eluõigust peale mõne üksiku fanaatiku mitte keegi. Ometi läks just vastupidi.

Maanteemuuseumi töötajate poolt koostatud fotoalbumi eesmärgiks on tutvustada viimase 115 aasta jooksul toimunud olulisemaid autoajastuga kaasnenud muutusi ja arenguid Eestis. Rohkem kui 140 fotost koosnev album on jagatud kolmeks erinevaks ajaperioodiks. Iga ajaperioodi sees vaadeldakse konkreetsele ajastule iseloomulikku keskkonda ja sõiduvahendeid. Raamatu keskmes on inimene oma muutunud käitumise, harjumuste ja vajadustega.

Autoajastu fotoalbum on sissejuhatus Eesti Maanteemuuseumi uude samanimelisse püsinäitusesse. Uus kaasaegsete lahendustega püsinäitus on plaanis külastajatele avada 2014. aasta suvel.

Albumi tekstid ja fotode allkirjad on nii eesti kui inglise keeles. Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes ning maanteemuuseumi poes.
 

Otsime uusi töötajaid

Maanteemuuseum otsib oma kollektiivi uusi töötajaid: kommunikatsiooni- ja turundusjuhti ning teadur-kuraatorit.

Eesti Maanteemuuseum otsib oma meeskonda kommunikatsiooni- ja turundusjuhti

Tööülesanded
• muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia rakendamine
• suhtlemine avalikkusega, pressiteadete ja muu info väljastamine
• kodulehe haldamine
• ürituste ettevalmistamine ja läbiviimine
• muuseumi esindamine messidel ja rahvaüritustel

Edukal kandidaadil on
• kõrgharidus
• väga hea eneseväljendus- ja suhtlemisoskus
• teadmised kommunikatsioonist ja turundusest
• algatus- ja organiseerimisoskus
• loomingulisus, avatus uutele ideedele
• vähemalt ühe võõrkeele oskus

Omalt poolt pakume
• huvitavat ja mitmekesist tööd
• eneseteostus- ja arenemisvõimalusi
• sõbralikku kollektiivi

Elulookirjelduse koos motivatsioonikirjaga palume saata hiljemalt 16.01. 2012 aadressile mairo dot raask at mnt dot ee
Täiendav info tel 785 2507 või 516 3024
http://muuseum.mnt.ee

Eesti Maanteemuuseum otsib oma meeskonda teadur-kuraatorit

Tööülesanded
• teadustöö korraldamine ja läbiviimine
• Eesti 20. sajandi teede- ja liiklusajaloo uurimine
• näituste kureerimine
• kaastöötajate võrgustiku arendamine ja koordineerimine

Edukal kandidaadil on
• akadeemiline kõrgharidus ajaloo valdkonnas
• algatus- ja organiseerimisoskus
• hea eneseväljendus- ja suhtlemisoskus
• vähemalt ühe võõrkeele oskus

Kasuks tuleb huvi tehnika ja tehnikaajaloo vastu

Omalt poolt pakume
• huvitavat ja mitmekesist tööd
• eneseteostus- ja arenemisvõimalusi
• sõbralikku kollektiivi
• kaugtöö võimalust

Elulookirjelduse koos motivatsioonikirjaga palume saata 23.01.2012 aadressile mairo dot raask at mnt dot ee
Täiendav info tel 785 2507 või 516 3024
http://muuseum.mnt.ee

Kauneid pühi!

Maanteemuuseumi pere soovib kõigile oma sõpradele ilusat pühadeaega!

Pildike selle aasta algusest

Aasta turismitegu 2011

Eesti Maanteemuuseum pälvis SA Põlvamaa Arenduskeskuse ja Põlva maavalitsuse tunnustuse tähelepanu ja tunnustust vääriva tegutsemise eest Põlvamaa kui turismisihtkoha arendamisel ning heade ideede elluviimise eest. Loe pressiteadet

Jõulukingitus külastajatele!

Ootame kõiki 16. detsembri külastajaid tasuta hobusõidule! Sõidud toimuvad kell 12-14 (pikkvankriga).

Täna tähistab Eesti pikim sild sünnipäeva

5. detsembril 30 aastat tagasi avati Tartu Sõpruse sild. Aastatel 1977–1981 ehitatud sild oli valmimise hetkel ja on tänaseni 488,2 meetriga Eesti pikim sild.

Enne II maailmasõja hävitustööd oli Tartus kasutada hobuste- ja autodega liiklemiseks mitu silda. Nii oli Tartu püsisildadest transpordile avatud juba Katariina II ajal ehitatud Kivisild ja 1926. aastal avatud Vabadussild ning ujuvsillad. Pärast II maailmasõda taastati linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks.
1970. ja 1980. aastad on Eesti sillaehitusloos vaadeldav kui tüüplahenduste ajajärk. Nii Eestis kui suurtes liidulistes projekteerimisasutustes joonistati paberile terve hulk märkimisväärsete gabariitidega rajatisi, millest teatav osa jõuti ka valmis ehitada. Eesti konteksti arvestades on peaaegu poole kilomeetri pikkuse silla ehitamine jäänud siiski ühekordseks saavutuseks.
Uue silla ehitamisest hakati Tartus rääkima 1960. aastate lõpus seoses vajadusega ühendada rajatav elamurajoon Annelinn paremkalda linnaosadega. Silla projekteerimistöödega alustati 1970. aastate alguses. 1977. aastal Leningradis valminud projekt oli tõeliselt suurejooneline. Töömahu ja ehitusmaksumuse poolest tegi uus sild silmad ette enamusele nõukogude perioodil Tartusse rajatud suurehitistele.

Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul oli uue silla projekteerimise ja ehitamise näol tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks.

”See sild on tähtis nii majanduslikult, kultuuriliselt kui poliitiliselt. Majanduslikult, sest aitab rutem sihtkohta jõuda. Kultuuriliselt, sest saame linnale suurepärase arhitektuuriansambli. Poliitiliselt, sest näitab partei ja valitsuse järjekindlust rahva heaolu tõstmisel“, rääkis 30 aastat tagasi uue silla avamisel toonane Tartu Linna täitevkomitee esimees Nikolai Preiman.

Pärast valmimist ei saanud silda täies mahus rakendada. Kui Annelinna-poolses otsas oli silla peale- ja mahasõit talutavalt organiseeritud, siis Karlova poole jäävas otsas sumbus lai sild kitsastesse ühesuunalistesse tänavatesse. Perspektiivis pidi liikluse põhiraskus kanduma Turu tänavale, mille Ropkani väljaehitamisega pärast silla valmimist alustati. Kitsad Karlova tänavad viisid linnaplaneerijad üsna varsti mõttele Karlova läbimurdest. Uus läbimurre pidi sillalt tuleva liiklusvoo juhtima läbi Karlova linnaosa ja tekitama nii otseühenduse Võru tänavaga. Alanud perestroika tõttu plaan takerdus ja paberile see jäigi.

Reporteri uudislõik

Kinkekaardid

Maanteemuuseumi poes on saadaval 10-eurosed kinkekaardid, mille eest saab maanteemuuseumi pileti, teenuse või suveniiri.

Jõulud maanteemuuseumis

13.-16. detsembrini toimuvas JÕULUMAA-JÕULUTEE programmis on veel vabu kohti.

Loe täpsemalt